Category Archives: Uncategorized

chromatics.2016.

Advertisements

„Iga puuviljasalat,“ ütlen ma, „asub koordinaatide süsteemis. Banaanid on horisontaalne tasand, x-telg, bassitoon. Banaanid on seotud maaga, nemad moodustavad laia kreemja põhja päikeseviljadele, apelsinidele ja ananassidele. Need asuvad y-teljel. Tsitrus annab liikumise ülespoole, läbitungiva, peaaegu valuliku happesuse. Maasikad on z-telg. Nemad lisavad sügavuse. Isegi nüüd detsembris maitsevad nad taanilikult. Nemad avardavad selle troopilise vastandite kohtumise globaalseks projektiks. Akaatsiamesi ja vahukoor on neljas mõõde. Nii koorel kui meel on animaalne varjund. Nemad tõstavad selle väikese desserdi newtonlikust kolmemõõtmelisest värskusest einsteiniliku aegruumi komplekssusse.“
„Ja rosinad?“ küsib Harald.
„Rosinates on tugevust. Vastupanu. Need meenutavad, et kusagil ootavad valehambad. Vanadekodu. Leivapudi.“

/…/ the skin hunger?

Peter Høeg – Susani efekt

kui muinasjutud on tõsi –
siis kes pani sinna vihma?
ja väikesed linnud, kes korjavad kollaseid lehti?
ja läbi lehtede valguse?
ja pahupidi saadetud küsimused?
ja vastused, millel ei ole tähtsust?
ja hullud luuaga vanamehed?
porilärakad?

kui muinasjutud on tõsi –
siis: “tššš!”

(sest alati on kuskil geneetiliselt eelkodeeritud satelliit-peos-nuhkinimene, kes sünnitab kutsikate asemel geneetiliselt eelkodeeritud satelliit-peos-nuhklapsi, kellest saavad omakorda ratsionaalsed sokutajad)

Welcome to Twin Peaks
(lifti kabiin ja numbrid on (sel hetkel) sinu ainuvõimalikud sõbrad)

„Ema ütles, et tal oli süda õiges kohas,“ lausus Gern. Nukrameelselt nurgas hõljuv kuningas noogutas süngelt. Jah, mõtles ta. Potis number kolm, ülemisel riiulil.

Terry Pratchett – Püramiidid

 

For Esmerelda Weatherwax – mind how you go.

“FOR I CAN SEE THE BALANCE AND YOU HAVE LEFT THE WORLD MUCH BETTER THAN YOU FOUND IT, AND IF YOU ASK ME, said Death, NOBODY COULD DO ANY BETTER THAN THAT. . . .”
Terry Pratchett  The Shepherd’s Crown

 Motorama

kuidas see ikkagi käib?
silmad viis musta kopikat niiske ninanaga rebasekutsikas urgu ja välja. sisse-välja. sisse-välja.

kui ma kohtaks teist elupimedat, siis ma küsiks, et räägi nüüd, kuidas sa oled ära elanud?

istudes. vaadates. vaikides. surudes enda mõlemad käelabad jääkulma vee sisse. igakord ehmatades?
või haarates varahommikul peaoga lund ja toppides seda endale suhu, silma või jumal-teab-kuhu või krudistades seda peopesas ja mõeldes, et täna veel ei?
või: issand, tead, meil kasvab tööl suur palm, see on niisama loomuvastane, kui siin, selle kollase poti sees kasvaks tiigrikutsikas ja Proua-Lüüli käiks teda väetamas.
või see on olnud enam või vähem mitte tahtmine, aga…ja sa ei saagi aru, et taevapärast, miks aga?
või sa oled ette kujutanud, et sa tegelikult ükspäev jooksedki ennast hingetuks, vabaks?
või: kuidas Teiega on? kas Te olete vahepeal ära surnud? küsib Üks Teiselt (ja mõlemad pigistavad alati silma kinni).
või Nelson naerab ja sina muudkui tulistasid ja tulistasid mööda ja pihta ja ennast, kujutades ette, et sa oled AK4 või koguni tank?

ütled, et sul süda taob, kohe kõvasti taob. see on hea. kui ta peaks välja hüppama, siis mine talle järgi. kohe kindlasti.

elu valib sinu või kuidas siis?
me heastame kunagi enda hea ja halava?
ja ma küsin, miks kuradi pärast see sein on poolenisti kollane ja poolenisti poole tooni võrra vähem kollane ja põrand hall?
jabur, eks?
(ja keegi ei vasta.)

meis kõigis on tühjad kohad. ja kui on keegi, kes oskab juhtumisi vaadata, siis hakkab valutama.

„… sillaehitusplatsile unustatud betoonplokk, võimas ja järelandmatu, aga nüüd juba nurkadest murenenud ja juuspragude lõhestatud.“

pehmekaanelised raamatud. jah! pigistan.jah!
(sinu käes saab midagi väga ruttu vanaks, läbi)

Kiri Lethele
(Soome ulme 2)

“Kas teie, härra, ei arva, et taevas sööme me kõik ainult jäätist?”

ja däššš!

Pool koera
Võileib suudlusega
Imal.

Mulle meeldib lugeda. Ma teen seda ajaviiteks. Varem ma ei saanud aru. Et miks. Sõnad. Tegelikult koosneb elu väikestest lihtsatest asjadest. Mis on kõik. Samahästi on see näiteks üks nendest: väike pall kõige tipus.

Mulle meeldib lugeda. Ma teen seda ajaviiteks. Naeran nalja.

„Mida see kärbes minu supi sees teeb?“ kordas tema.
“Minu meelest kroolib, proua,“ vastasin mina.
“Kelner,“ ütles tema, „minu supi sees on ka puudel.“
“Vabandust, proua,“ vastasin mina, „see on kirjaviga. Pidi olema nuudel.“

«Hukkunud Alpinisti» hotelli müsteerium
Tõnu Trubetsky, Tõnu Trubetsky (jr.) ja Tom Claude Trubetsky

Spaelgäu
teddy-boy-drape
Brün
fragile harmful virgin

Miks läheb mahajäetud emahunt Kuu valgel uludes karja otsima?
,kus päikese käes sulava lume alt piilusid violetsed krookused nagu leitud paradiis

Glebsky uitas hotelli koridorides, kuni jõudis hotelli teisel poolel asuva Kaisa toa ukseni, mille kohal hõõgus punasest neoontorust kiri: „Wow Wow Wow!“

Kohtunik: Kes see oli, kes teid kinni sidus?
Härra Hinckus: Mutt! Siis ma sain aru, kõrgeauline kohus, kuidas see kõik juhtus
Kohtunik: No rääkige siis ometi! Ärge vassige.
Härra Hinckus: Peltsebul tundis mu ära, ma olin talle meelde jäänud.
Kohtunik: Lugupeetud kohtualune, tuletan teile meelde, et te asute kohtus, mitte mingis okultismi klubis.
Härra Hinckus: Oodake, ärge katkestage mind! Ja kui ta nägi, et ma vahin katusel ja teda elusalt hotellist välja ei lase, siis ta saatis mulle kallale selle oma muti – minu enda kujul!
Kohtunik: Viimane hoiatus.
Härra Hinckus: Sa püha taevas, ma istusin seal ja see seisis minu ees – mian ise seisin seal, surnud ja ihualasti, silmad peast välja jooksnud…
Kohtunik Aitab!
Härra Hinckus: Kuidas ma seal õuduse kätte ei kõngenud, kuidas ma lolliks ei läinud – sellest ma aru ei saa.
Kohtunik: Ega inimene ise ei saagi aru, kui ta lolliks läheb.

M. Lermontov
Maskeraad

*Vürstid ja Niinad

Arbenin
Ei tunne tiitleid maskiball.
Seal elu võrdsena ja teesklematult kulgeb,
sest varjates end salakatte all

Niina
Kuid jumal näeb … ja ta ei andesta!

_____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

inimestest.
et sinu ruum on täis. et enam ei mahu. mitte kuskile. (loodan, et mul ka. tööjõledus ei lähe arvesse)

mõtlen. minu jõuetus. minu piir.
pahupidi maailmas ma suruks enda käed ümber kaela kokku.
vaatan kevadet.
minu piir ja minu jõud.

ja sa (endaga) elad. ja kunagi sured. ja see kõik jääb alles. ei saagi otsa. mitte kunagi.
vaatan kevadet.

Arbenin
Kes teilt usku tahab nõuda?

mina.

_____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Photo 22-03-14 14 16 05

%d bloggers like this: