kuidas see ikkagi käib?
silmad viis musta kopikat niiske ninanaga rebasekutsikas urgu ja välja. sisse-välja. sisse-välja.

kui ma kohtaks teist elupimedat, siis ma küsiks, et räägi nüüd, kuidas sa oled ära elanud?

istudes. vaadates. vaikides. surudes enda mõlemad käelabad jääkulma vee sisse. igakord ehmatades?
või haarates varahommikul peaoga lund ja toppides seda endale suhu, silma või jumal-teab-kuhu või krudistades seda peopesas ja mõeldes, et täna veel ei?
või: issand, tead, meil kasvab tööl suur palm, see on niisama loomuvastane, kui siin, selle kollase poti sees kasvaks tiigrikutsikas ja Proua-Lüüli käiks teda väetamas.
või see on olnud enam või vähem mitte tahtmine, aga…ja sa ei saagi aru, et taevapärast, miks aga?
või sa oled ette kujutanud, et sa tegelikult ükspäev jooksedki ennast hingetuks, vabaks?
või: kuidas Teiega on? kas Te olete vahepeal ära surnud? küsib Üks Teiselt (ja mõlemad pigistavad alati silma kinni).
või Nelson naerab ja sina muudkui tulistasid ja tulistasid mööda ja pihta ja ennast, kujutades ette, et sa oled AK4 või koguni tank?

ütled, et sul süda taob, kohe kõvasti taob. see on hea. kui ta peaks välja hüppama, siis mine talle järgi. kohe kindlasti.

elu valib sinu või kuidas siis?
me heastame kunagi enda hea ja halava?
ja ma küsin, miks kuradi pärast see sein on poolenisti kollane ja poolenisti poole tooni võrra vähem kollane ja põrand hall?
jabur, eks?
(ja keegi ei vasta.)

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: