«Hukkunud Alpinisti» hotelli müsteerium
Tõnu Trubetsky, Tõnu Trubetsky (jr.) ja Tom Claude Trubetsky

Spaelgäu
teddy-boy-drape
Brün
fragile harmful virgin

Miks läheb mahajäetud emahunt Kuu valgel uludes karja otsima?
,kus päikese käes sulava lume alt piilusid violetsed krookused nagu leitud paradiis

Glebsky uitas hotelli koridorides, kuni jõudis hotelli teisel poolel asuva Kaisa toa ukseni, mille kohal hõõgus punasest neoontorust kiri: „Wow Wow Wow!“

Kohtunik: Kes see oli, kes teid kinni sidus?
Härra Hinckus: Mutt! Siis ma sain aru, kõrgeauline kohus, kuidas see kõik juhtus
Kohtunik: No rääkige siis ometi! Ärge vassige.
Härra Hinckus: Peltsebul tundis mu ära, ma olin talle meelde jäänud.
Kohtunik: Lugupeetud kohtualune, tuletan teile meelde, et te asute kohtus, mitte mingis okultismi klubis.
Härra Hinckus: Oodake, ärge katkestage mind! Ja kui ta nägi, et ma vahin katusel ja teda elusalt hotellist välja ei lase, siis ta saatis mulle kallale selle oma muti – minu enda kujul!
Kohtunik: Viimane hoiatus.
Härra Hinckus: Sa püha taevas, ma istusin seal ja see seisis minu ees – mian ise seisin seal, surnud ja ihualasti, silmad peast välja jooksnud…
Kohtunik Aitab!
Härra Hinckus: Kuidas ma seal õuduse kätte ei kõngenud, kuidas ma lolliks ei läinud – sellest ma aru ei saa.
Kohtunik: Ega inimene ise ei saagi aru, kui ta lolliks läheb.

Alec Huxley

(alec)

(Adult Flavored Pudding)